Nonii nonii. Mis meil siis toimub ka? Jube kiire on koguaeg. Sahmerdan aina ringi, aga see kõik on nii mõttetu mida ma teen...mingit tulemust nagu pole. Kerge deprekaaeg ka üle elatud. Ühtegi kindlat põhjust justkui polnud. Lihtsalt ma olen vist natuke teistmoodi inimene. Kui midagi valesti läheb ja siis veel mõni asi ja siis veel natuke...lained löövad lihtsalt pea kohal kokku ja vajun aina sügavamale. Minu puhul ei aita millegile muule keskendumine. Mu hea sõbranna soovitas - uputa ennast töösse. Ma ei saa. Veel rohkem tuleb nutt peale. Siiski see kõik on õnneks mööduv nähtus. Mu kõrval on olemas inimesed, kellele võin loota ning kes teavad mida ja millal öelda, kui üldse öelda. Üldkokkuvõttes hakkab see kõik kohe laabuma. Juba olengi Kiku juures ja õpime (sööme, sööme, sööme) :D. Nagu ütleb üks minu sõber/tuttav - elu on ilus =)

Olge kallid

Igasuguseid veidraid asju juhtub, kui peonädalavahetus venib kolmepäevaseks...
Kas seda oli nüüd vaja? Ma ei kahetse, aga samas kahetsen. Ma olen õnnelik, aga samas olen nukker. Ma olen ärevil, aga samas kardan...Ehk siis teeme nii, et mul on ükskõik =). Praegu veel...